Paarpäevak

Üritan nüüd rohkem koordineeritud olla. Toimumas on see, et öövahetused haiglas ja sellele järgnev päev on parajad maa ja taeva vahel tuim hõljumine. Eile näiteks oligi nii. Pärast vahetuse lõppu otustasin trenni minna. Kukkus välja ühe krambina. Selge, on aeg hakata Ca+Mg sööma. Koju jõudes tegin hommikusöögi. Sõin ja lasin pool tundi sleepi. Sest pidin minema ortopeedi juurde. Olen elu lõpuni aheldatud tugitaldadesse. Tänan väga, staatikahäire ja allavajunud ristvõlv. Et veel piisavalt zombi olla, võtsin tunne-Tartumaad bussi Elvasse (läbi Nõo ja Peedu). Külitsest alates kuni Elvani nokkisin-magasin. Jõudsin koju, tegin klassikalise oled-Elvas-tee-üks-juustukukli-võileib. Tundsin und, läksin magama. Kell oli lõuna, 14 või miskit. Kell pool 19 helistab ema alt korruselt, kuule, kodus oled või. Tahaks näha ka sind. Tõsi, oleks võinud sama hästi Tartus magada. Pooleldi trepist alla kukkudes läksin siis alla korrusele. Tegin veel klassikalisi oled-Elvas-tee-üks-juustukukli-võileib ja aja-sööki-nii-palju-sisse-kui-mahub, sest Tartus on külmkapp tühi. Täna magasin poole 12-ni, vaatasin Kelgukoerte kordust ja mõtlesin, et tahaks tihemini telekat vaadata. Kasutaks võimalust või midagi :D.
Muidugi toimus ka klassikaline autoga-emale-järgi-lähme-Konsumist-läbi-ostame-juustukukleid-juurde. Mhm. Tahaks juba tagasi Tartusse.